COACHING

Minu jaoks algab kõik seestpoolt.

Ma ei taha anda sulle järjekordset nimekirja sellest, mida sa peaksid tegema.

Pane piirid.
Mõtle positiivselt.
Mediteeri.
Mine trenni.
Tee enesehooldust.

Need võivad kõik olla imelised asjad.

Aga mind huvitab see, mis toimub nende all.

Miks sul on raske seda piiri panna, kuigi sa tead väga hästi, et peaksid?

Miks sa vajad selle inimese heakskiitu?

Miks sa kontrollid?

Miks mingi olukord sinus nii tugeva tunde tekitab?

Miks sa tead, mida tahad, aga ikkagi ei vali ennast?

Ma usun, et meie mustritel on põhjus. Sageli on nad meid mingil hetkel isegi kaitsnud või pakkunud meile mingit turvatunnet.

Seepärast ei taha ma neid sinust jõuga välja juurida.

Ma tahan, et sa õpiksid ennast märkama.

Et sa julgeksid endale otsa vaadata ka siis, kui see, mida sa näed või tunned, pole mugav.

Mitte kohe parandada.
Mitte ära joosta.
Mitte ennast hukka mõista.

Vaid märgata:

Ahh. Okei. See toimub minus. Miks?

Sest mida paremini sa iseennast tunned, seda lihtsamaks muutub ka enda valimine.

See ongi minu jaoks inside out.

Muutus, mis algab sinu seest ja hakkab sealt vaikselt puudutama kõike muud.

---

Võib-olla on sinu jaoks praegu kõige valjem ebapiisavustunne.

Võib-olla märkad, et oled kogu aeg tugev ja sul on raske lubada endal lihtsalt olla.

Võib-olla people-pleasid.

Võib-olla puuduvad sul piirid.

Võib-olla ei meeldi sulle see, mida peeglist näed.

Võib-olla korduvad su suhetes samad mustrid.

Võib-olla on sul keeruline suhe toidu, oma keha või rahaga.

Võib-olla tunned lihtsalt, et sa tahaksid ennast rohkem armastada, aga sa ei tea päriselt, mida see igapäevaelus tähendab.

Need võivad tunduda täiesti erinevad teemad.

Aga nii tihti jõuame lõpuks tagasi ühte kohta:

Kuidas ma iseendaga suhtes olen?

Ja ma ei räägi nendest asjadest kohast, kus ma oleksin ise alati osanud ennast valida.

Ma olin aastaid väga suur people-pleaser.

Olen otsinud oma väärtust väljastpoolt. Olen teinud ennast väiksemaks. Mul on olnud raskeid kogemusi ja haavu, mis on pannud mind küsima, kas ma olen piisav.

Ja siis sattusin suhtesse, kus kaotasin ennast veel rohkem ära.

Tagantjärele oli see suhe mulle üks väga suur peegel.

Sest ühel hetkel pidin ma endalt küsima:

Miks ma luban endaga niimoodi käituda?

Kus on minu piirid?
Kus on minu eneseväärtus?
Ja kus olen selles kõiges mina?

Kui ma sellest suhtest välja astusin, teadsin, et midagi peab muutuma.

Ja sealt algas minu enda päris teekond iseenda juurde.

Ma hakkasin vaatama näpuga järjest vähem väljapoole ja järjest rohkem enda poole.

Mitte selleks, et kõiges ennast süüdistada.

Vaid selleks, et küsida: mida see olukord mulle minu enda kohta näitab?

Miks ma nii reageerin?
Miks ma seda luban?
Miks ma seda kardan?
Mida ma tegelikult vajan?

Ja mida rohkem ma ennast tundma õppisin, seda rohkem hakkasin ma ennast ka armastama.

Mitte ainult neid osi, mida on lihtne armastada.

Iseennast tervikuna.

Sellest on kasvanud välja ka see, kuidas ma täna teiste naistega töötan.

Ma tahan, et naine saaks iseenda parimaks sõbraks.

Et ta ei peaks ennast pidevalt väiksemaks tegema.

Et ta oskaks ennast kehtestada, oma piire märgata ja oma vajadusi kuulata.

Et ta tunneks ennast oma kehas ja oma elus vabamalt.

Et ta julgeks olla pehme ja samal ajal nii tugev.

Ja et ta hakkaks järjest rohkem elama sellist elu, mis päriselt tundub tema enda oma.

Natuke minu taustast

Olen inside-out coach ja personaaltreener ning õpin Tallinna Ülikoolis tervisejuhtimist.

Olen õppinud aasta terapeutilise töö suunal ning inimese sisemaailm, psühholoogia, tervis ja meie käitumise taga olevad põhjused on mind huvitanud aastaid.

Aga inside-out ei ole midagi, mille ma kuskilt õpikust õppisin.

See kasvas välja minu enda kogemusest ja sellest, kuidas ma täna inimest näen.

Me ei ole ainult see, mida me teeme. Mind huvitab, mis toimub selle all.